Kala taignas

Ah et Erko tegi seda muna + jahu kirjutasid. Midagi on puudu ja panen sulle võõraid retsepte.

Kala taignas
Vaja läheb:
500g kala fileed
sidrunimahla
2 muna
1 1/2 dl piima
2 dl jahu
õli
Valmistamine:
Lõika kala suupärasteks tükkideks ja maitsesta sidrunimahla ja soolaga. Klopi munakollased lahti ning lisa juurde piim, jahu, sool. Sega korralikult, et tükke sisse ei jääks. Vahusta munavalged ja sega taigna hulka. Kuumuta potis õli. Võta kahvliga kala, kasta taignasse ja aseta potti õli sisse küpsema. Küpseta niikaua, kuni taigen on ilusasti pruunistunud mõlemalt poolelt.
 Tähtis on, et taigen oleks vedel, veidi paksem, kui hapukoor. Saab midagi sellist

Sama hästi võib teha poest ostetud lehttaignaga: kalafilee maitsestada soola ja pipraga, võib ülepritsida sidruni mahlaga. Edasi nagu piruka tegemina ikka - mässid kala taigna sisse, määrid klopitud munaga ja ahju 200 kraadi umbes 20-30 minutit. See on minu jutt aga järgmine on üks võõras retsept 
Asi ise selline

Kuna teil kalaturul müügil igasuguseid elukaid, siis Taignas praetud krevetid

 Siin on tegemist selle vedela taignaga ja õlis praadimisega. Kreveti saba koor on alles jäetud (ilu pärast?) aga temast on hea kinni hoida kui taigna sisse kastad. Sama täpselt käib ka vähi või lobsteri sõrgade ja muidu lihaga. Jänti veidi on, aga Kevinile ikka vaheldust söögis, asjad maitsvad ja kasulikud.

Kana pudeli otsas

Panen sulle selle tegemise kirjelduse võõraste piltidega sest lähemal ajal pole plaanis sellist teha.
On vaja kitsast klaaspurki laia kõriga mis mahuks kana sisse tagumiku poolt. Purgi ülemine ots peab ulatuma 1/2-2/3 kana pikkust alt lugedes et üles jääks veel tühja kana. Purki valatakse umbes 1/2-2/3 kõrgust vett ja selle sisse.....igasuguseid asju :-) aga mitte kõik korraga, siin on mõned variandid
a) maitserohelist (till, petersell, seller....)
b) natuke tumedat õlut
c) natuke sidruni või apelsini mahla
d)....oma looming ja fantaasia :-)
Asja mõte on selles, et vesi purgist aurub ja viib kaasa neid lisatud asjade maitset. Ühtlasi see keev vesi teeb kana seest pehmeks ja kui valmis on, siis liha luudelt tuleb raputades lahti. Samas pealt küpseb pruuniks nagu ahjus ikka.
 Kana tuleb enne soola, pipra, küüslauguga sisse määrida seest ja väljast. Väljast tähendab mitte naha peale, vaid naha alla. Naha võib pealt määrida võiga siis ei kõrbe nii hullusti. Netis kirjutavad, et kui kõrbeb, siis katta pealt fooliumiga. Kui mina tegin, siis probleemi polnud: pelt pruuniks ja seest küpseks läks ühel ajal. Pealegi nahka pole vaja süja sest palju paha holesterooli sees.
 Edasi on nii, et se purk kanaga pannakse millegi sisse, näiteks küpsetusvorm nagu õunakoogi jutus, sinna natuke vett sisse et kanast tilkuv rasv ei  kõrbeks vaid kukuks vette. Kui tahad, võid sinna panna kartulit mitte suured tükid.
 Kogu ehitis pannakse külma ahju või mitte väga kuuma et purk lõhki ei läheks. See igaks juhuks, vähesed tänapäeva purgid lähvad lõhki.
 Minu esimene kogemus oli, et ei teadnud: kana sees võib olla kotike maitseainetega ja / või süda, maks ja muu selline. Avastasin söömise käigus.
See on nüüd üks pilt netist, umbes nii see välja näeb. Seal pannis võivad olla kartulid.

Et siis selle retsepti tähtis osa on see, mis sa purgi sisse paned maitsestamiseks. Hapu mahl teeb ka pehmemaks ja võib koos maitserohelisega panna. Aga kõiki asju väikses koguses muidu tapab kanamaitse.

Muretaigna õunakook

Retseptiks seda nimetada on palju, lihtsalt kirjeldus kuidas tegin. Muretaigen ostetud valmis 0,8 kg, õunad mingid Poola omad hapud ja mahlased.

Õunad koorisin ja viilutasin, taigen käega sõtkusin laiali õhukeseks ja et oleks püsti ääred ka. Muretaident tuleb eelküpsetada ja alles siis õunad peale. Kui kaua - ei oska öölda, ma lihtslt sõrmega katsusin et ei kleebi.
Need püsti ääred vajusid alla ja lusika otsaga pigistasin püsti.

 Nagu pildil näha, ühte otsa panin õhukese kihi maasika ja mustsõstra moosi et proovida mis saab. Sinna peale ka õunad. Peale raputasin suhkrut ja kaneeli, sai selline.

 Ahjus hoidsin 30 min aga üldiselt sõltub taigna kihi paksusest ja eelküpsetamise tasemest. Kui torkad tiku taignase ja järgi ei veni - kuiv, siis on OK. Õunad peavad ka olema vajunud pehmeks. Ja sai selline. Moosiga tükid olid põneva maitsega, Anne suhtus skeptiliselt.

Hatchapuri

Грузия планирует получить международный патент на хачапури
viimane aeg teha ilma, et Grusia karistaks. :-)
Kunagi ma tegin päris õiget  хачапури õige taignaga mida tehakse hapupiima alusel. Seekord olen vana ja laisk ja kasutan valmis pärmilehttaigent 0,5kg pakk. Põhilene selles pirukas on juustu täidis ja see peab olema soolane juust nagu Suluguni või Brõnza. Kui sellist pole - siis sobib suvaline juust, maitse on muidugi hoopis teine. Juust tuleb riivida ja riivi ei leia kuskilt. Selgus, et Anne oli ära visanud kuna nüri ja roostes. Ma ronisin juba pükstesse et minna poodi ostma aga leidis kapist sellise komplekti, seal veel palju teisi nugasi ja tükke.

See siis Suluguni juust, mitte päris selline nagu ehtne grusinide oma. Oli vist ligi 200 gr tükk turult. Selle sisse segasin 1 muna ja 2 supilusikad kuhjaga hapukoort

 Supilusikas sees mõõduks et palju seda segu sai. Trehvas täpne kogus selle taigna kogusele, üle ei jäänud.
Taignale tuleb laduda nii, et tühi pool on veidi pikem et ulataks üle kuhja.

 See seapõsk ei käi asja juurde, minu looming, kuna jäi teda eelmisest tegemisest ja vaja ära kasutada. Aga maitsele mõjus hästi. Tükke tuli juurde, nii et kogu juust oli kaetud. Edasi lihtne - katta teise poolega, ääred sõtkusin kahvliga, keerasin topelt ja veel kord kahvliga. Kahvli jätsin pildile mõõdupuuks.

 Ahjus 200 kraadi ja juba 12 minutit hiljem olid pruunid. Hoidsin veel et ääred ka veidi pruuniks läheks aga ülevalt ei kõrbeks. Kui ahjust väljas kohe määrisin kuuma peale võid, siis jäävad läikima.

Rogalikud

Miks mul see mõte tuli neid teha - ei tea, isegi imelik, äkki oli selline mõte peas. Ise ma tainast teha ei viitsi ja ostsin valmis pärmi lehttaigna 0,5 kg

 2 tundi sulas pehmeks, siis keerasin lahti. Voldi kortsud jäid sisse ja veidi paks ka, nii et rullisin peenemaks ja siledamaks.

Jahu peene kihina tavaliselt pannekse sõelaga, mul teda pole ja ajasin pintsliga laiali. Siis planeerisin, kuidas paremini lõigata. Kui ise teha tainas, siis rullimisel lihtsam teha ümargune leht ja lõikamine käib pikki raadiust.

Selle ümarguse retseptid on SIIN keri allapoole. Mul tükk kandiline ja lõikasin teisiti.

Meil oli hulga värskelt tehtud mustasõstra moosi, selle võtsin täidiseks. Täidis võib olla ka midagi muud - kohupiim, kreem ja nii edasi. Ja siin on kohe näha viga: see on liiga palju täidist. Edasi proovisin panna järjest vähem ja veidi alla poole teelusika oli parem. Siis ei jookse otstest välja.

 Eksperimendi mõttes tegin neli rogalikut suitsetetatud sea põsega. Nagu pärast selgus - väga hea. Kui teil pole sellist müügil, siis sobivad peekoni viilud, kas või õhuke vorsti viil.

Rogalikud keeratakse rulli taigna tüki laiast otsast terava poole. Need, mis põsega, torkasin läbi hambaorgiga et lahti ei rulliks ahjus.

See küpsetuspaber kipub pannil kokku rullima nagu oli karbis. Selle vastu tuleb ääred ära voltida panni põhja mõõduks.

Viimane liigutus on need asjad kokku määrida klopitud munaga ja ahju 180-200 kraadi umbes 15 min. Pealt pruuniks minemine näitab, et hakkab valmima. Tulemus selline, moosi omad ilusamad peal muidugi ja need, kus liiga palju moosi on all. Valge peal on tuhksuhkur.

Vaarika mustika martsipani tort

See tort on oma looming mitte kuskilt järgi tehtud. Üldiselt tegemine oli sundkäik, sest Norrast saadetud martsipan tuli ära kasutada. Martsipani juurde sai ostetud kolmekihiline tordi põhi, vanilje, vaarika ja mustika kohupiima kreemi, vaarikaid ja mustikaid, toorjuust.

Esimene tordipõhi paraja läbimõõduga tardlekul. Kuna vajus keskelt lohku, siis keskele panin vaarikad sest nad on jämedamad ja äärtese mustikad. Nende alla on määritud vastavalt vaarika ja mustika kohupiima kreem.

 Pele määrisin vaarikatele vaarika kreemi, mustikatele toorjuustu. Miks nii? Ei tea....

 Selle peale järgmine tordi põhja kiht ja marjad. Paigutus on marjadel selline, sest vaarikaid oli vähem. Muud põhjust pole.

 Järgi oli natuke vanilje ja vaarika kreemi ja pool topsi toorjuustu. Segasin kõik kokku ja määrisin peale. Õige kokkakunst näeb ette, et kõik jäägid kasutatakse ära....

 Jäi viimane liigutus - viimane tordi põhi peale ja kõik see värk martsipani sisse mähkida. Martsipan oli liiga suur, lõikasin tardliku äärega tasa üleliigse ära ja siis oli hea. Jäänud martsipani ribast käkkisin kokku roosi lehtedega. Värvisin mustasõstra moosiga, lehed jäid värvimata sest rohelist moosi ei olnud...

Nii lihtne see oli, nüüd on probllem - kes ära sööb. Maru suur tort sai meie väikse pere jaoks.

Pikkpois täidisega

Pikkpois on suuur kotlet mida lihtne teha. Seekord täidisega, võib teha ka ilma. Hakkliha sai ostetud 450 gr
70% sealiha 30% veiseliha. Sedapidi protsent on mahlasem, vastupidi või pooleks on kuivem.

 Hakkliha segasin nagu kotletile: kõigepealt kausi põhjas kaks viilu saia piimaga pehmeks ja kahvliga peeneks. Sinna peale keerasin karbist välja hakkliha ja segasin saiaga, lisasin soola ja pipart, üks hakitud sibul ja toores muna. Mul külmkapis Hiidmunad - kõige suuremad ja seda aitab ühest. Väikseid tuleb selle koguse peale panna kaks.

 Nüüd on vaja natuke alla poole hakliha segust panni põhja umbes 1 sm paksuse kihina vormida selliseks ja peale kiht tomati viile

Selle pela enne valmis keedetud ja pikki pooleks lõigatud munad, juust ja tomat mis järgi jäi.

Nüüd tuleb pealt haklihaga katta alustades äärtest

Mull oli kapis suitsetatud seapõske ja panin selle viilud peale. Võib panna pekki, peekonit või aeg ajalt kasta vedelikuga põhjast. See kõik selleks, et ei kuivaks pealt ära. Ja nüüd praeahju sellisen

Ahju panin ja alustasin kirjutamist, nüüd on juba küps. Äärtes on selline vaht nagu pildil näha. See tuleb ära korjata, ühest äärest on korjatud.