Fotokursus 1

Viimases meilis jälle kirjutad, et ei tea täpselt: "Aga ma pean alguses aru saama kuidas pildistamine üldse käib. Kuidas õigesti valuda katiku kiirust ja ava suurust. Ja mis need üldse on ja kuidas nad töötavad."
 Siis peaks sellest alustama ja loeme seda siin esimeseks :-)
Alustame siis fotoka ehitusest.

 

4- objektiiv, 

5-diafragma millega muudetakse seda augu suurust - ava, mille kaudu valgus edasi jõuab

3- katikuni mis muidu on kinni ja valgust läbi ei lase. Pildistamise ajal valitud säriaja pikkuseks avaneb ja laseb valguse edasi filmile=1 sellel pildil.

See on see lihtne ehitus ilma peeglita. Teil on peegelkaamera ja see on seest selline

Number 6 on kaldu olev peegel mis suunab kujutise üles pentaprismasse. See on selline tükk mis keerab pildi õigeks nägemise jaoks. Objektiivist tulnud kujutisel on jalad üleval ja vasak parem vahetuses. Võta Kevinilt suurendusklaas mis ma tõin ja veendu et nii on. :-) Number 2 on diafragma - ava reguleerimine.

 Pildi tegemise ajal kõigepealt läheb peegel eest ära (punktiir kaar nooltega) ja siis läheb katik eest ära valitud säriajaks ja tuleb tagasi kinni asendisse, seejärel ka peegel tuleb tagasi. Number 8 on valgustundlik värk: vanasti film, nüüd digikaameratel matrix. Matrix on üks tähtis asi fotoka kvaliteedi määramisel. Teil on 18 Megapikslit mis tähendab 18 miljonit valgustundlikut pisikest elementi. Üldiselt see asi on küllalt keeruline et sulle seletada üksikasju (seal on veel valgusfiltrid punase, rohelise, sinise (ingl RGB) valguse jaoks ja teist bla bla mida sul pole vaja teada. Tähtis on matriksi suurus ja seda märgitakse tollides, millimeetrites ja suhtes filmikaadri mõõtudega 24x36 mm. Teil on suur 22,3 × 14,9 mm vaatevälja kordaja 1,6× (nii palju on filmikaader suurem) Iga see väike element - piksel matriksis, muudab valguse elektri pingeks, iga valguse raasuke - footon tõstab pinget ühe elektroni võrra.

Nüüd ma räägin sulle avast, katiku kiirusest ja nende tööst koduperenaise keeles. ;-) 

Sull on üks liitrine purk kaanega ja vee kraan.  Iga veetilk on ühe valgusfootoni analog. Diafragma, ehk avasuuruse analog on veekraan - mida rohkem lahti seda suurem ava ja rohkem tuleb vett iga sekundi jooksul.

 Selge see, et liitrisse purki mahub kuni liiter vett. Kõik, mis on null tilka kuni 1 L on hiljem mõõdetav AGA! oleneb millega. Kui sa pärast suvalise veekoguse kallamist purki tahad kogust teada kühveldades vett välja lusikaga, siis mõõtühik on lusikate arv. Aga milline? tee või supilusikas? Selge, et alla lusikatäie pole võimalik kogust mõõta, rohkem peab olema purgis. Ja see on koguse alumine piir. Sama on olemas fotoka matriksil - mingi minimaalne valguse hulk alla mille ei saa mingit heledust. Ja seda minimum piiri peetakse mustaks.

 Valgele fotol vastab ääreni täis purk, kui kallad rohkem - läheb üle ääre ja jääb ikka "valge kogus" Nii on ka fotoka matriksil - mingi kogus valgust on ülemine vastuvõetav piir, siis saabub küllastus ja pinge piksel elemendil saavutab maks võimaliku suuruse ja enam ei muutu.

Teeme nüüd purgifotokaga pilti. Juba teame, et veekogus peab olema 1 lusikas kuni täis purk. Ja nüüd jälgi analoogiat ava ja katikuga. Tahame saada pool purki vett (miks pool on teine jutt, hiljem)

Ava:

teeme kraani natuke lahti - peen juga, et saada pool purki vett läheb näiteks 5 minutit

teeme kraani rohkem lahti - keskmine juga, et saada pool purki vett läheb näiteks 3 minutit

teeme kraani täitsa lahti - paks juga, et saada pool purki vett läheb näiteks 1 minut

Peale seda aega jookseb üle ääre - ei sobi.

Üks ja sama tulemus erineva vee kogusega sekundis kraanist saab tagada erineva ajaga.

Fotokal on reziimid:

auto - ise rehkendab ava ja katiku säriaja

ava prioriteet

katiku prioriteet

käsitsi

 Selle purgifotokaga ava prioriteet on kraani asend, näiteks täis lahti. Nüüd, et saada umbes pool purki, on vaja juga katkestada õigel ajal ja selleks on purgi kann. Juga jookseb kogu aeg aga purgi kaan tõstetakse pealt ära üheks minutiks ja siis tagasi peale. Keskmine juga - täpselt sama, aga väikse jugaga kaan hoiab lahti 5 min ja kui ikka vähe siis... päris fotokas paneb välgu käima.

 Nii et fotokas ava prioriteedi puhul hoiab kattikut lahti nii kaua, kui vaja, et optimaalne valguse kogus jõuaks matrixi; katiku prioriteedi puhul fotokas teeb ava lahti nii palju, kui vaja, et optimaalne valguse kogus jõuaks matrixi; mis on optimaalne kogus (pool purki :-) kohe kirjutan)

 Jäi veel käsitsi ava ja katik. Siin on kogu vastutus foto tegijal ja tulemus sõltub tema oskustest ja soovidest. Mõni kord on vaja üle või alavalgustatud pilte.

 Nüüd see optimaalne kogus valgust (vett)

Need 18 miljonit matrixi elementi on nagu sama palju väikseid ämbrikesi mis korjavad valgust. Aga iga üks neist saab valguse juga vastavalt kujutise oma elemendile - mõni on heledam, mõni tumedam ja ühe sama aja jooksul saavad erineva koguse valgust.

Fotoka sees on valguse/ heleduse mõõtja mis mõõdab keskmise kaadri heleduse  ja sätib ava/katiku kiiruse suhte selliseks, et kõige tumedamad kohad jõuaks oma pikselämbrisse vähemalt lusikatäie valgust anda ja kõige heledamad mitte rohkem, kui ämbritäis. Muidugi mitte nii lihtsalt, fotoka protsessori programm on väga tark ja näiteks ei võta arvesse väikseid musti ja liiga heledad detaile ja neid, mis on kaadri mitteolulistel servades. Kuidas ta seda teeb? Ära küsi..... kuidas minu fotokas jätab meelde kuni kümme nägu ja teravustab rahvahulgas nimelt tuttavatel nägudel? Kuidas tunneb ära naeratuse? Proovisin Madise suvilas seda naeratuse reziimi - suunasin fotoka Madisele ja kui ta naeratas tegi fotokas pildi. Käeviipe peale oskab ka reageerida.

Ei tea kui tark mõte oli läbi vee ja purgi seda seletada... kui aru ei saanud proovin uuesti ja teisiti aga see palju keerukam.