Tervis

See muhk seljal, mis pidi sul ka olnud tekkinud, oli alguses sile ja nahavärvi, selline

Paar päeva tagasi avastasin, et midagi on teisiti. Anne tegi pilti ja selgus, et hakkas mädanema.

Täna hommikul käisin perearsti juures, saatis kirurgi juurde ja kohe oli aeg vaba olemas lõunaks. Jälgisin kella: midagi tegema (tuimestus süst ja mingid lapid peale) alustas kell 14,00 ja 14,08 juba ajasin kingi jalga. Urgitses ja pressis midagi, lõpuks õmbles sest üleliigne nahk tuli ära lõigata, nagu ta seletas. Nüüd olen selline

 Soovitan sul ka ikka arstile näidata ja korda teha, kui sa pole veel teinud.

Kotlett tomati täidisega

Kõik on nagu tavaliselt: hakkliha segu 450gr, suur sibul, 2 muna, piimas leotatud sai, sool pipar.
Kotleti püüdsin vormida max ümarguseks ja keskele süvend. Sinna panin tüki tomatit.

 Seda alumis hakkliha supilusikas kuhjaga ja peale 1/2 SL katteks. Saab selline mis tuleb ümarguseks ja lapikuks patsutada lusikaga.

Erinevalt Annest teen ma kotlette jahuga kokku, siis tuleb mahlasem sest jahu küpsep koorikuks ja ei lase välja auruda vedelikul.

Asi võtab mõnda aega see jahutamine ja seepärast ei saa kohe kausist ja pannile vormida, tuleb ports valmis teha siis kõik pannile. Valmivad siis ka korraga.

Praadisin sea rasval nis algul hästi tuliseks ja siis kotletid peale. Praadisin suht väiksel tulel, siis praeb hästi läbi ja pealt ei kõrbe. Valmis kaup selline, maitse oli hea ja mahlane.

Sealiha ahjus

Ma pole seda teguviisi kuskiltt leidnud, ise leiutasin. Liha erinevalt sinu omast ühes tükis aga see asja ei muuda nagu hiljem näed. Kaal oli 1,8kg, 6,3€, sinu tükk nagu pildist näha 0,9kg. Minu tükk oli kamaraga ja jätsin külge aga pärast ei söö, tegemist ei sega.
 Algus oli nii, et tükk lõikelauale kamar allapoole ja lõikasin sügavalt sisse  iga umbes 2sm tagant. All umbes 1 sm lahti lõikamata. Nagu näed, tulemus on sama, kui sa oma tükid lihtsal ritta laod.

Peale lahtilõikamist panin peale ja vahele soola ja pipart, pruun puru peal on pipar. Siis topisin vahele tomati ja sibula viilud. Need annavad muidugi maitset aga tomat teeb ka liha pehmemaks. Paremal pool ei ole, sest see on Anne tükk, tema ei taha minu vigureid. Siis see värk küpsetus kotti, ons kinni ja ära unusta üleval kotile auk torgata et aur välj saaks

 Kuna enne ma seda liha pesin, siis oli ahjus kotti põhja ulga vett tekind ja see on hea, sest liha küpseb auru sees. Sina võid ka neid kraani alt läbi lasta. See valge kotis on keev vesi, tegelikult puljong mida saab kastena kasutada.

Mull oli 180 kraadi ja 1t45min ahjus, siis lõikasin pealt lahti ja veel 10 min - teeb pruunimaks. Ja on asi valmis

Liha sai nii pehme, et mina oma kolme hambaga sain raskusteta jagu.

Fotokursus 1

Viimases meilis jälle kirjutad, et ei tea täpselt: "Aga ma pean alguses aru saama kuidas pildistamine üldse käib. Kuidas õigesti valuda katiku kiirust ja ava suurust. Ja mis need üldse on ja kuidas nad töötavad."
 Siis peaks sellest alustama ja loeme seda siin esimeseks :-)
Alustame siis fotoka ehitusest.

 

4- objektiiv, 

5-diafragma millega muudetakse seda augu suurust - ava, mille kaudu valgus edasi jõuab

3- katikuni mis muidu on kinni ja valgust läbi ei lase. Pildistamise ajal valitud säriaja pikkuseks avaneb ja laseb valguse edasi filmile=1 sellel pildil.

See on see lihtne ehitus ilma peeglita. Teil on peegelkaamera ja see on seest selline

Number 6 on kaldu olev peegel mis suunab kujutise üles pentaprismasse. See on selline tükk mis keerab pildi õigeks nägemise jaoks. Objektiivist tulnud kujutisel on jalad üleval ja vasak parem vahetuses. Võta Kevinilt suurendusklaas mis ma tõin ja veendu et nii on. :-) Number 2 on diafragma - ava reguleerimine.

 Pildi tegemise ajal kõigepealt läheb peegel eest ära (punktiir kaar nooltega) ja siis läheb katik eest ära valitud säriajaks ja tuleb tagasi kinni asendisse, seejärel ka peegel tuleb tagasi. Number 8 on valgustundlik värk: vanasti film, nüüd digikaameratel matrix. Matrix on üks tähtis asi fotoka kvaliteedi määramisel. Teil on 18 Megapikslit mis tähendab 18 miljonit valgustundlikut pisikest elementi. Üldiselt see asi on küllalt keeruline et sulle seletada üksikasju (seal on veel valgusfiltrid punase, rohelise, sinise (ingl RGB) valguse jaoks ja teist bla bla mida sul pole vaja teada. Tähtis on matriksi suurus ja seda märgitakse tollides, millimeetrites ja suhtes filmikaadri mõõtudega 24x36 mm. Teil on suur 22,3 × 14,9 mm vaatevälja kordaja 1,6× (nii palju on filmikaader suurem) Iga see väike element - piksel matriksis, muudab valguse elektri pingeks, iga valguse raasuke - footon tõstab pinget ühe elektroni võrra.

Nüüd ma räägin sulle avast, katiku kiirusest ja nende tööst koduperenaise keeles. ;-) 

Sull on üks liitrine purk kaanega ja vee kraan.  Iga veetilk on ühe valgusfootoni analog. Diafragma, ehk avasuuruse analog on veekraan - mida rohkem lahti seda suurem ava ja rohkem tuleb vett iga sekundi jooksul.

 Selge see, et liitrisse purki mahub kuni liiter vett. Kõik, mis on null tilka kuni 1 L on hiljem mõõdetav AGA! oleneb millega. Kui sa pärast suvalise veekoguse kallamist purki tahad kogust teada kühveldades vett välja lusikaga, siis mõõtühik on lusikate arv. Aga milline? tee või supilusikas? Selge, et alla lusikatäie pole võimalik kogust mõõta, rohkem peab olema purgis. Ja see on koguse alumine piir. Sama on olemas fotoka matriksil - mingi minimaalne valguse hulk alla mille ei saa mingit heledust. Ja seda minimum piiri peetakse mustaks.

 Valgele fotol vastab ääreni täis purk, kui kallad rohkem - läheb üle ääre ja jääb ikka "valge kogus" Nii on ka fotoka matriksil - mingi kogus valgust on ülemine vastuvõetav piir, siis saabub küllastus ja pinge piksel elemendil saavutab maks võimaliku suuruse ja enam ei muutu.

Teeme nüüd purgifotokaga pilti. Juba teame, et veekogus peab olema 1 lusikas kuni täis purk. Ja nüüd jälgi analoogiat ava ja katikuga. Tahame saada pool purki vett (miks pool on teine jutt, hiljem)

Ava:

teeme kraani natuke lahti - peen juga, et saada pool purki vett läheb näiteks 5 minutit

teeme kraani rohkem lahti - keskmine juga, et saada pool purki vett läheb näiteks 3 minutit

teeme kraani täitsa lahti - paks juga, et saada pool purki vett läheb näiteks 1 minut

Peale seda aega jookseb üle ääre - ei sobi.

Üks ja sama tulemus erineva vee kogusega sekundis kraanist saab tagada erineva ajaga.

Fotokal on reziimid:

auto - ise rehkendab ava ja katiku säriaja

ava prioriteet

katiku prioriteet

käsitsi

 Selle purgifotokaga ava prioriteet on kraani asend, näiteks täis lahti. Nüüd, et saada umbes pool purki, on vaja juga katkestada õigel ajal ja selleks on purgi kann. Juga jookseb kogu aeg aga purgi kaan tõstetakse pealt ära üheks minutiks ja siis tagasi peale. Keskmine juga - täpselt sama, aga väikse jugaga kaan hoiab lahti 5 min ja kui ikka vähe siis... päris fotokas paneb välgu käima.

 Nii et fotokas ava prioriteedi puhul hoiab kattikut lahti nii kaua, kui vaja, et optimaalne valguse kogus jõuaks matrixi; katiku prioriteedi puhul fotokas teeb ava lahti nii palju, kui vaja, et optimaalne valguse kogus jõuaks matrixi; mis on optimaalne kogus (pool purki :-) kohe kirjutan)

 Jäi veel käsitsi ava ja katik. Siin on kogu vastutus foto tegijal ja tulemus sõltub tema oskustest ja soovidest. Mõni kord on vaja üle või alavalgustatud pilte.

 Nüüd see optimaalne kogus valgust (vett)

Need 18 miljonit matrixi elementi on nagu sama palju väikseid ämbrikesi mis korjavad valgust. Aga iga üks neist saab valguse juga vastavalt kujutise oma elemendile - mõni on heledam, mõni tumedam ja ühe sama aja jooksul saavad erineva koguse valgust.

Fotoka sees on valguse/ heleduse mõõtja mis mõõdab keskmise kaadri heleduse  ja sätib ava/katiku kiiruse suhte selliseks, et kõige tumedamad kohad jõuaks oma pikselämbrisse vähemalt lusikatäie valgust anda ja kõige heledamad mitte rohkem, kui ämbritäis. Muidugi mitte nii lihtsalt, fotoka protsessori programm on väga tark ja näiteks ei võta arvesse väikseid musti ja liiga heledad detaile ja neid, mis on kaadri mitteolulistel servades. Kuidas ta seda teeb? Ära küsi..... kuidas minu fotokas jätab meelde kuni kümme nägu ja teravustab rahvahulgas nimelt tuttavatel nägudel? Kuidas tunneb ära naeratuse? Proovisin Madise suvilas seda naeratuse reziimi - suunasin fotoka Madisele ja kui ta naeratas tegi fotokas pildi. Käeviipe peale oskab ka reageerida.

Ei tea kui tark mõte oli läbi vee ja purgi seda seletada... kui aru ei saanud proovin uuesti ja teisiti aga see palju keerukam.

Pildistamise "kursus"

Alustan mõnest soovitusest::
Vaata teiste tehtud pilte ja kujunda endale arusaam mis on ilus, vaimukas, originaalne ja nii edasi. Leiutada ise jõuad, kui targaks profiks saad, esialgu ahvi järgi ja saad kuulsaks mõnes rinkkonnas. Näiteks võid teha nii: kui käid koolis Keviniga tee pilte tema klassikaaslastest ja kui mõni saab eriti hea las Kevin kingib sellele, kes pildil.
Noh et emal selline hobby.. Ehk mõni lapsevanem näkkab ja telib teha pilte juba raha eest. ;-)
Vaata pilte näiteks SIIN
Hea terava pildi saamiseks peab kasutama statiivi, sest käsi väriseb ja pilt tuleb hägune. Käte värin mõjub vähem kui kasutad lühikest säriaega aga siin on oma probleem - valgust peab olema piisavalt, ava peab olema rohkem lahti (sellega väheneb teravus sügavus, vaja täpsemini fokuseerida) Fotokal on selline seade nagu ISO tundlikus mida annab valida. Suure ISO numbriga on vaja vähem valgust aga tekivad mürad, siin on vaja leida kompromiss.
 Teravuse sügavus (ei tea, kas eesti keeles on õige, vene keeles kindlalt глубина резкости) see vahemik kaugusest fotokast objektini, kus pilt on terav. Ava suurusega on otsene seos selline, et mida suurem ava seda väiksem see kauguse lõik.
 Vasak Снято с диафрагмой 2.8                          Parem Снято с диафрагмой 16

 Fokus on keeratud pastakale ja on näha, et vasakul pildil pastakast kaugemal ja lähemal on teravad ainult mõned joonlaua jooned. Miks see kasulik on on näha järgmisel kahel pildil

 Nagu näed, kasutades teravus sügavuse (edaspidi TS) sättimist sai tagumine inetu taust uduseks tehtud ja pilt hoopis teine.

Samamoodi pildistades loomi lomaaias läbi puuri võrgu saab võrku teha nähtamatuks, ta lihtsalt muutub häguseks ja mida rohkem  TS ist väljas seda vähem näha. Sama kasulik ka ilusa inimese pildistamisel inetul taustal, mingi prügikast tal selja taga näiteks.

Ja nüüd selle kursuse esimene praktiline harjutus. Võta fotokas ja katsu teha pilte erineva TS iga. Selleks pead fotoka ava tegema suureks, see tähendab objektivil väiksemaid numbreid. Vaata eest objektivi sisse ja keera ava rõngast. Näed umbes sellist pilti sul vist väiksem number mitte 2 vaid 3,5

 Mida väiksem see valge rõngas keskel, seda väiksem ava. Miks vastupidi - võib olla seletan hiljem kui oled algteadmised pähe saanud. Noh ja sinu objektiivil peaks olema ka selline skaala, kus ühest kohast kahele poole need ava suurused, sellel pildil rohelised

Punane kolmnurk näitab kaugust fotokast kuhu on fookus keeratud =2 meetrit, see kõige teravam siis aga terav on ka vahemik
1,45m kuni 3,5m kui ava on 16
1,6m kuni 2,9m kui ava on 11
1,7m kuni 2,6m kui ava on 8
Loodan et said aru: nende ava suuruste vahel vasak ja parem 16 või 11 või 8 või... mis sul tegelikult objektiivil valitud sellel ülemisel (sellel pildil) rõngal - ava suurus. Kui fookus keerata teisele kaugusele, siis kõik nihkub ja piirid on teised. See roheline on abiskaala ainult TS rehkenduseks.
 Proovi keerata neid rõngaid ja vaata, kuidas muutub terav kauguste diapasoon.

See nüüd kõikselleks korraks. Tee oma praktika ülesanded, saada mulle tulemused ja esita küsimused kui midagi segaseks jäi.